dusty Tuesday

Tegelikult küll esmaspäev, mis on olnud raske. Lisaks ebapiisavast puhkepäevade arvust põhjustatud väsimusele, on mul tohutu tolmuallergia. Tartulinnas nimelt valitsevad hetkel tolmutormid ja põud. Ühesõnaga, limaskestad on paistes ja nina tilgub. Seagripp, nagu ma oma osakonnas teatasin (tavaliselt ütlen endal linnugripi või lammaste katarraalse palaviku olevat :)).

Laupäeva veetsime Anoukiga koerakoolitajate baaskursusel eteldes. Kuna minu vaba ajaressurss on pehmelt öeldes närune, siis pabistasin ikka eelmisel nädalal tõsiselt, et kas suudan piisavalt sisuka seminari pidada. Siiski, lõpuks tuututasin 4 tundi, nii et polnud asigi. Suu oli kuiv, aga loodetavasti said kuulajad aimu operantsest tingimisest ja klikkimisest jne. Anouk sai targeti puudutamist näidata ja muidu julgestuseks klassinurgas istuda. Koeraga on ikka julgem kui ilma koerata.

unistus helesinisest koerast

Vahest kirjutan mõne pürenee lambakoera kasvatajaga, et otsida oma imaginaarsele ideaalkoerale potentsiaalseid vanemaid :). Tänu sellele tuleb aeg-ajalt kirjeldada oma unistuste koera. Niisiis, minu unenägudes on umbes 40 cm turjakõrgusega, 8,5 kg kaaluv, umbes SELLINE koer, võib-olla on ta hoopis blue-merle värvi SELLINE, ega tea. Ta on väike arglik närvihaige klähvija, kellel on mustad säravad silmad. Minu unistuste koer sebib pidevalt ringi ja otsib tegevust, ta ronib sülle ja käib närvidele. Ta lõhub majapidamises asju kui temaga juba 2 päeva pole trenni tehtud. Ta näeb välja nagu väike hull krants. Ta meenutab mulle minu tarka, aga mitte kõige aktiivsemat Trinyt. Ta viib mu haua äärele, aga õpetab mulle kannatlikkust ja alandlikkust.